Aadress "Ausmas", Kārķu pagasts
Vallavanem
Telefon 64728020, 26280656
E-mail karki[uz]valka[punkts]lv
Pindala:124 km2
Elanike arv: 725 (01.01.2013.)
Suuremad külad: Kārķi, Veckārķi, Vēveri.
Kārķi valla vapp:
Sümboolne kirjeldus – Sinine rist hõbedasel taustal, millel asetseb kuldne mesilane.
Kārķi valla vapi kavandi idee:
Vapi taustaks on valitud hõbedane värv, kuna see sümboliseerib heldust ja tugevaid traditsioone Kārķi vallas. Sinist värvi rist kujutab vaimsust, õilsust, puhast keskkonda, usku ja armastust. Sinine värv vihjab ka Eesti piiri lähedusele.
Kārķi valla vaimseid väärtusi tõestavad renoveeritud rahvamaja, kirik, mis on üks uuemaid Lätis, 127 aasta vanune kool, silmapaistvate kodanike poolt istutatud salu ning iga valla elaniku vaimne panus valla arengusse. Puhas õhk ja keskkond – Kārķi valla ühed suurimad väärtused. Erinevatest uuringutest on selgunud, et Kārķis on Euroopa puhtaim õhk. Vallas on kaunid jõed ja järved, millest kõneleb ka Kārķi hümn ning neid on võimalik näha ka vapil – sinisel ristteel. Vapi keskel asuv kuldne mesilane sümboliseerib töökust ja loodussõbralikku majandamist. Kārķi vallas on palju mesinikke, ka kooli juurde on paigutatud väike mesila ja sinna on istutatud õunaaed.
Sinine on lootuse värv – me loodame, et kõik on hästi.
Geograafiline asukoht
Kārķi vald asub Läti-Liivimaa põhjaosas, Valka kihelkonnas, 160km Riiast, 25km Eesti piirist. Lähimad linnad on Rūjiena (22km), Valka (30km) ja Valmiera (45km).
Valda läbib 1. kategooria maantee Valka - Rūjiena (kuulub Ziemeļu stīga /Põhjavõrk teede hulka). Valla territoorium asub Ziemeļvidzeme/ Põhja-Liivimaa biosfäärikaitsealal.
Kārķi kihelkonna 9.-10. sajandi elanikkonna moodustasid suuremas osas eestlased. Umbes 13. sajandi paiku tõrjuti eestlasi välja või nad lätistusid.
Loodus- ja kultuuriobjektid
Kārķi vald kuulub Ziemeļvidzeme/ Põhja-Liivimaa biosfäärikaitsealasse.
Osa Kārķi territooriumist asub tasandikul, osa läbib Ērģeme – Daksti valli (väikekünkad) , moodustades Vidzemele iseloomuliku kauni maastiku.
Erinevatest uuringutest on selgunud, et Kārķis on Euroopa puhtaim õhk.
Vallas asub suur Bezdibens (Põhjata) raba (397 ha). Raba keskel on väga sügav järv. Järve muudab ebatavaliseks see, et see on elutu. Arvatakse, et järve all on gaas.
Omapärased loodusobjektid on Spiģu koobas ja Rūceklītise allikas. Koopa sügavustest voolava allika vesi on ebatavaliselt külm (5,5°C). Kord aastas (tavaliselt maikuus) piniseb allikas kui mesilastaru. Teadlased seletavad, et seda heli tekitab vee langemine maa-alusesse järve. (Koobas ise asub küll Naukšēni valla territooriumil, aga selleni on võimalik jõuda vaid mööda Kārķit läbivat kruusateed.)
Kārķis on 12 suuremat ja väiksemat järve. Suurim neist on Cepša järv, mis on kujunenud armastatuks puhkekohaks. Läbi Kārķi valla territooriumi voolab Ķire jõgi oma 9 lisajõega. Valla piiri peal voolab kalarikas Säde jõgi.
Ajaloolised ja hiidpuud
Kārķi valla üks suurimaid rikkusi on mets ja hiiepuud. Professor Guntis Eniņši ekspeditsiooni ajal avastati Kārķis 16 huvitavat puud. Ekspeditsiooni käigus kasutati spetsiaalseid seadmeid, mis tagavad koordinaadid 10-meetrise täpsusega.
Riikliku tähtsusega hiiepuud:
* Naglu hiidpaju (ümbermõõt 6,25m). Asub Valka- Rūjiena tee ääres. „Naglas” on alpinist Imants Zaulsi kodutalu nimi.
* Salu pärn (ümbermõõt 4m). Ajalooline kultuspuu.
* Saliņu mänd (ümbermõõt 3,4m)
* Vecjandava pärn (ümbermõõt 4,65m)
Ajaloolised puud:
Omapärased puud:
