Pindala: 279 km2

Elanike arv: 1394 (01.01.2013.)

Suuremad asustatud kohad: Lugaži, Sēļi, Pedele, Zīle, Saule, Ķeizarpurvs, Žuldiņas, Kalnstaldoti, Tomēni, Alieši, Bērzezers

Valkas valla vapp:

Vapp on poolitatud hõbedaseks ning purpurseks. Purpurpoolel on hajutatud hõbedased jumalakäpa õied.

Vapi kirjeldus:

Vapi kandev sümbol on orhidee – jumalakäpp. See on erilise kaitse all, kuna Lätis kohtab seda taime väga harva. Antud taimi võib näha Valka vallas – Ziemeļgauja (Põhja-Koiva) maastikukaitseala territooriumil. Purpurivärvi kasuks otsustati, kuna see rõhutab vallale iseloomulikku läti-eesti omapärasust, sest nii Valka ümbruskonnas kui ka naaberkihelkondade eesti rahvariietel on sageli näha purpurivärvi. Ka jumalakäpa õied on purpursed. Vapi autor on Reinis Doršs.

Geograafiline asukoht

Vald on tekkinud Valka linna ümber, piirnedes Eesti Vabariigiga. Pindalalt on see suurim vald Valka kihelkonnas. Valka vald tekkis 1909. aastal. Praegused vallapiirid kujunesid 1954. aasta territoriaalreformi käigus, kui ühendati Valka, Lugaži ja Pedele külad. Suurema osa vallast moodustab mets, seetõttu on paljud kohalikud kaasatud metsamajandusse. Metsa järelvalvet teostab Valka metskond. Vallas tegutseb metsaraie ja puidutöötlemisega tegelev firma  VĀRPAS 1.

Vallas on näha ka maaturismi arengut. Mitmed ettevõtjad on asutanud turismitalusid ja külalismaju. Suurimad põllumajandusega tegelevad ettevõtted on  SIA VALDRO AGRO, talu LIEPAINES (piimakarjandus), talu KALNIEŠI (teraviljakasvatus, seakasvatus), talu DIMANTI (piimakarjandus), talu AIZUPES (piimakarjandus). 

Valda läbib Läti kauneim jõgi Koiva, mis meelitab ligi inimesi nii lähedalt kui ka kaugematest paikadest. Valla territooriumil olev Koiva lõik on väga käänuline. Aastate jooksul on siin moodustunud mitusada suuremat ja väiksemat harujõge, uhutud kallaste tõttu muutub jõesäng tihti. Jõeharude kõrval on võrsunud tammikud. Koiva kallastel asuvad Läti sihvakaimad männimetsad. Ka Turaida kirik on ehitatud Lipši mändidest.

Valda läbi riikliku tähtsusega maantee Inčukalns – Valmiera – Eesti piir (A3).

Maanteed: Valka-Rūjiena (P22), Valka-Vireši (P23), Smiltene-Valka (P24), Valka- Pedele-Ērģeme/Härgmäe (V236), lisaks ka Riia raudtee.

Valla territooriumil, 3km Valka linnast asub Läti raudtee lõpppunkt - Lugaži jaam. Sinna on püstitatud mälestusmärk kommunistliku terrori ohvritele. Valka vallas asuv Jaunvīndedzes oli Läti sõjaväekindral Pēteris Radziņši sünnikodu; seal on püstitatud mälestuskivi.

Valka vallas asuv Strautiņi oli luuletaja Velga Krile (1945-1991) sünnikodu.  

Kaitse all olevad loodusobjektid

Valka valla territoorium kuulub Ziemeļvidzeme biosfäärikaitsealal. Valla territooriumil asub näiteks ka erilise kaitse all olev Pirtslīča-Līkā  harujõgi looduskaitseala.  Ziemeļvidzeme biosfäärikaitsealal tegeletakse Ziemeļgauja (Põhja-Koiva) jõeoru territooriumi ja Burga puisniitude kaitsmisega.