Vijciemsi vald

Aadress "Dālderi", Vijciems, Valkas novads, LV 4733

Vallavanem

Telefon  26457989; 64728191

E-mail vijciems[uz]valka[punkts]lv

 Pindala: 142 km2

Elanike arv: 727 (01.01.2013.)

Suuremad asustatud kohad: Vijciems

Vijciemsi valla vapp:

Vapi sümboolne kirjeldus:

Hõbedase välja ülemist osa eraldab sinine lainetav tala. Üleval on kolm männikäbi, all katusekive meenutav hõbedane soomus.

Vijciemsi valla vapi idee kirjeldus:

Vijciemsi valla vapi hõbedane soomus peegeldab Vijciemsi kiriku puulaastudest vooderdust. Vapi ülaosas on hõbedasel väljal pruunid käbid, mis kujutavad Vijciemsi käbikuivatit. Vapi keskosas olev sinine ala sümboliseerib Vija jõge, mis lookleb läbi valla territooriumi.

Geograafiline asukoht

Vijciems asub Tālava madaliku Säde tasandlikus.

Vallast voolab läbi Gauja vasakpoolne haru Vija, mis on 62 km pikk, üsna looklev ja märkimisväärse langusega – 1,2 m/km. Vija suubub Gaujasse 3 km Vijciemsist allpool. Jõe alamjooks on järsk ja kärestikuline ning lõppeb punase liivakivi paljandiga, mida kutsutakse Kankarīšu kivimiks.

Vija vasakul kaldal, 0.5 km Vijciemsi keskusest allapoole asub metsaga kaetud küngas Celīškalns, hoomates enda alla ca 3 ha ja olles 22 m kõrgem ümbruskonnast.

Vijciemsi valla pindala on 14193,2 ha, millest:

Haritav maa on 2983,0 ha ehk 21,0 %

Metsad – 9613,5 ha ehk 67,7 %

Rabad 401,8 ha ehk 2,8 %

Veealune maa 519,1 ha ehk 3,7 %

Teed 291,9 ha ehk 2,1 %

Sisehoovid 116,3 ha ehk 0,8 %

Muu 267,0 ehk 1,9 %.

Vijciemsi valla territooriumit läbib I klassi maantee Smiltene – Valka.

Ajalugu

Ajalooliselt Vijciems kuulus muistse Tālava riigi Trikāta kihelkonda. Vijciems nimi on tõenäoliselt tuletatud valda läbiva Vija jõe nimest. Vijciems on esmamainitud 1224.aastal. Vija jõe kaldal olev linnamägi Celīškalns on muinasaja mälestis.  

1898.aastal hakkas Vijciemsis tegutsema esimene metsanduskool Baltikumis. 1899.aastal valmis Vijciemsi jahiloss, mis küll hävis 1905.aasta revolutsiooni tulekahjudes. 1907.aastal hoone taastati, see on säilinud tänapäevani ja restaureeritud 1989.aastal.

Vijciemi vald piirneb Valka, Bilska, Zvārtava, Plāņi ja Trikāta valdadega. Vijciems on poolel teel Valkas Smiltenesse.

Kultuuri- ja loodusobjektid

Vijciemsi keskuses on säilinud mitmed 19.sajandil ehitatud mõisakompleksi hooned. Vallas on vähemalt kaheksa ainulaadset vaatamisväärsust:  Vijciemsi luteri kirik, Celīškalns, Bitarīnkalns, Ielīču etnograafiline talumuuseum, käbikuivati  (Čiekurkalte), Metsakool, jahiloss ja vallakeskus.

Vijciemsi luteri kirik on ehitatud 1852.aastal. See on ühevõlviline puiduehitis omapärase välisviimistlusega. Kirik on nimelt kaetud soomusetaolistega puitlaastudega. Kirikus asub ka riikliku tähtsusega kultuurimälestis – altar ja altarimaal „Püha õhtusöömaaeg”.

Muistne mälestis on Vija jõe kaldal asuv linnamägi Celīškalns. Ca 600 m Celīškalnsist loode poole, Silbitaru talu juures, asub muinaslätlaste kultuskoht Bitarīnkalns, kus on tuvastatud muistne matmispaik.

5 km vallakeskusest asub Mežmuiža küla. Sisse sõites tervitab meid kolmekordne kivikatusega telliskivihoone. See on vanim käbikuivati Lätis, ehitatud 1895.aastal. See varustas metsaseemnetega mitte ainult tervet Liivimaad, vaid seemneid eksporditi ka mujale. Hoone on siiani tegevuses nii käbikuivatina kui ka muuseumina.